Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sahkerdajad tuleb üles anda

    Kadri PõlendikFoto: Andras Kralla

    Väiksemad e-poodnikud on hädas end veebipättide eest kaitsmisega, kuid ometi ei taha keegi probleemist kõva häälega rääkida, imestab ajakirjanik Kadri Põlendik.

    Äripäeva esmaspäevane kaanelugu kajastas olulist probleemi e-kaubanduse turul: turvalahendusi pakkuvad ettevõtjad võivad osutuda käpardlikeks bluffijateks. Kuigi e-kaubanduse liidust on teada juhtumeid, et e-poed on sattunud kehva teenuse ohvriks, ei soostunud keegi oma kogemusest rääkima, ka anonüümselt mitte. Samamoodi ei soovinud eksperdid, kes ilmselt on kursis kahtlaste firmadega, petiste nimesid avaldada.
    Nii koorub loost välja oluline probleem, millest aga keegi ei taha rääkida konkreetselt ja sisuliselt. Ollakse küll valmis jagama üldisi nõuandeid, millest on kahtlemata kogenenumatele poodnikele abi, kuid avalikkuse ette oleks vaja tuua bluffijate nimed. Jääb arusaamatuks, miks kõik vaikivad. Vahest on siin mõne suurema teenusepakkuja käsi mängus, kes loodab hirmujuttudega endale kliente meelitada?
    E-kauplejate hirm klientide silmis ebaturvaline paista on arusaadav, ilmselt peetakse enda halbade otsuste paljastamist riskantseks. Kuid sirge seljaga tunnistada, et me eksisime, parandasime vea ja teeme nüüd paremini, on palju suurem võit. Vähe sellest – sellest oleks abi ka teistele. Praegusel ajal on veebipoe turvamine sama oluline või vaat et olulisemgi kui kauplusesse turvafirma palkamine.
    Seega, kui kellelegi kõlab Äripäeva kaanelugu tuttavalt ja ta oleks valmis kas või anonüümselt oma kogemusest rääkima, võtke palun Äripäevaga ühendust.
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Raadiohommikus: Infortar ja tööstuse käekäik
Teisipäevases raadiohommikus võtame vaatluse alla esmaspäeval esimese aktsionäride üldkoosoleku avaliku ettevõttena pidanud Infortari käekäigu. Ka vaatame sisse Eesti logistikasektorisse ja mööblitootjate ning -müüjate ellu ega unusta ka puidutööstust ning katuse- ja fassaaditööde sektorit.
Teisipäevases raadiohommikus võtame vaatluse alla esmaspäeval esimese aktsionäride üldkoosoleku avaliku ettevõttena pidanud Infortari käekäigu. Ka vaatame sisse Eesti logistikasektorisse ja mööblitootjate ning -müüjate ellu ega unusta ka puidutööstust ning katuse- ja fassaaditööde sektorit.
241 miljonit eurot: kaitsefondist saab osa üheksa Eestiga seotud projekti
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.