Kuula

Mark Gerassimenko: teeme Lasnamäe suuremaks!

Foto: Erakogu

Töötuse ja tööjõupuuduse probleemi saaks lahendada Tallinnasse riiklike üürimajade ehitamisega, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Kuigi registreeritud töötuse määr on tõusnud kardetust vähem ning silmapiiril terendab juba järkjärguline töötuse vähenemine, siis mõnedes maakondades on olukord roosilisest kaugel. Õnneks on sellele probleemile lahendus olemas: tuleb aidata töötutel kolida sinna, kus on vabu töökohti!

27. märtsi seisuga oli töötukassas registreeritud 55 135 töötut. Teisisõnu oli töötuse määraks Eestis kaheksa protsenti. Ent maakonniti see number erineb. Kui suurtes keskustes nagu Tartumaa ja Harjumaa on töötuse määr üleriigilisest madalam (vastavalt 6,8 ja 7,4 protsenti), siis kahes maakonnas ületab see nukralt sümboolse 10 protsendi piiri.

Konkreetsemalt on töötuse määraks Valgamaal 10,1 protsenti ja Ida-Virumaal lausa 13,8 protsenti. Kusjuures Ida-Viru näitaja võib lähiajal veelgi kasvada, sest põlevkivienergeetika loomulik ja pikas plaanis vältimatu, kuid vinduv lõpp on juba toomas kaasa koondamisi näiteks Ida-Virumaa kaevandustes.

Töötud siin, töökohad seal

Nii Kagu-Eesti kui Ida-Virumaa majanduse turgutamiseks on loodud aastate jooksul erinevaid programme. Kuigi mõnestki neist on olnud kasu, püsivad Ida-Virumaa ja Valgamaa aastaid töötuse määra poolest maakondadest esikohtadel.

Samal ajal arenevad Tartu ja ennekõike Tallinna linnapiirkond. Näiteks 2022. aastal asus 81,7 protsenti vabadest töökohtadest Harjumaal ning lausa 74,1 protsenti kogu Eesti vabadest töökohtadest asus Tallinnas.

Jah, tihti takistab töötutel uut töökohta leidmast puudulik või aegunud haridus ning Ida-Viru töötute puhul ka nõrk eesti keele oskus. Kuid isegi kui me teeksime kõikidele sealsetele töötutele keele selgeks, ei leiduks neile kodumaakonnas piisavalt vabu töökohti!

Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
NB! Konkurss on lõppenud. Žürii, kuhu kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, koguneb aprillis. Auhinnad anname üle mai alguses. Jälgi konkurssi Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.

Aastakümnete jooksul aitas Ida-Virumaa kõrge töötuse määra ja Tallinna kõrge tööjõupuuduse probleeme aidata Ida-Viru elanike kolimine pealinna. Paljud praegused Lasnamäe elanikud on kunagised Narva ja Kohtla-Järve linnakodanikud.

Paraku takistab niisugust liikumist viimastel aastatel järsult kallinenud Tallinna kinnisvara, mis tõi kaasa ka üürihindade kasvu. 2010. aastast kuni 2023. aasta kolmanda kvartalini kasvasid nii eluaseme- kui üürihinnad Eestis kogu Euroopa Liidus enim! Eurostati andmetel kallinesid kinnisvarahinnad selle ajaga Eestis 210 ja üürihinnad lausa 218 protsenti – kasv on enam kui kolmekordne!

Pole üllatav, et keskmisele Narva või Kohtla-Järve töötule oleks pealinna kolimine liiga kallis. Kui madalapalgalisele töökohale asudes tuleb üüriks maksta üle poole palgast, pole loomulikult see inimesele ratsionaalselt kasulik. Rohkemgi raha jääb kätte, saades Ida-Virumaal näruseid toetusi. Niivõrd suur on eluaseme kulude erinevus pealinna ja Ida-Virumaa vahel!

Teeme Lasnamäe taas suureks!

Tegelikult on siin olemas lihtne lahendus: tuleb ehitada üürimaju, ning mitte ainult maapiirkondades ja väikelinnades, vaid ennekõike Tallinnas. Piltlikult öeldes tuleb pikendada Lasnamäed mitmekümne suure kortermaja võrra ning aidata sinna kolida töötutel Narvast ja Kohtla-Järvelt!

Tegemist poleks pelgalt heategevusega. Üürimaju rajades võiks seada nendes elukoha taotlejatele lihtsa, kuid kindla tingimuse: korteri saamiseks peab inimesel olema tööle asumise ettepanek Tallinna või pealinna ümbritsevate valdade mõnelt tööandjalt või töötukassa kinnitus, et inimene otsib aktiivselt tööd Tallinnas.

Selliste üürimajade üürihinnad võiksid olla turu üürihindadest madalamad, ideaalis toimides mittetulunduslikel või lausa riigi subsideeritud alustel. Et maksimeerida skeemi kaudu Tallinna tööle suunatud inimeste arvu, võiks üürimaja pakutav üürileping kehtida mitte rohkem kui viis aastat. Loodetavasti suudab inimene selle ajaga edeneda karjääriredelil piisavalt, et leida endale taskukohase üürihinnaga kinnisvara juba eraturult.

Väidan, et sellisel viisil inimeste mobiilsuse subsideerimine tööotsingutel aitaks tegelikult riigi raha säästa, sest praegugi maksame me Ida-Viru või Valgamaa pikaajalistele töötutele küll näruseid, kuid mitte olematuid sotsiaaltoetusi. Maksame kinni nende täiend- ja ümberõppe, maksame kinni ka keeleõppe, kuid kasu sellest on pahatihti vähe, sest äsja koolitatud inimesele pole kodumaakonna tööandjal lihtsalt tööd pakkuda! Samal ajal kannatab Tallinna tööandja tööjõupuuduse all.

Tegelikult peaksime piirkondliku töötuse ja piirkondliku tööjõupuuduse probleemi lahendamiseks lihtsalt soodustama inimeste mobiilsust töö otsimisel. Jah, siin abiks on ka kiiremate ühenduste ehitamine nagu raudtee elektrifitseerimine. Ometi oleks naiivne arvata, et Narva või Valga inimene käiks iga päev Tallinnas tööl – ajakulu oleks liiga suur.

Seetõttu peaks mobiilsust täiendama ka kättesaadava kinnisvara pakkumisega tööotsijatele. Aidates töötutel kolida sinna, kus töökohad asuvad, suurendame tööhõivet, vähendame piirkondlikku töötust ning kasvatame ka Eesti SKP-d.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.