Artikkel
  • Kuula

    Martin Palmiste: ühe piletiga võiks saada igale poole

    Balti jaamas oleks hõlpus rongi bussi vastu vahetada.Foto: Raul Mee

    Eesti võiks luua ühtse üleriigilise ühistranspordi pileti, millega saaks piiramatult sõita, kirjutab Martin Palmiste arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Ühistranspordi valdkonna arendamiseks on palju selliseid tegevusi, mis nõuavad pikaajalisi ja suuri investeeringuid, näiteks taristu ehitamine või sõidukite soetamine.
    Ühistranspordi piletisüsteemi lihtsustamine pole aga üks nendest tegevustest – selle võiks kohe ära teha. Selleks loome üle-eestilise kuupõhise ühistranspordipileti, et ühe ja sama piletiga saaks reisida igasse Eesti nurka. Kõik vajalik selle ellu viimiseks on meil juba olemas.
    Viljandlasena tean hästi, kuidas on reisida ühistranspordiga Tallinna. Esiteks tuleb jõuda rongi- või bussijaama – sinna kodust ühistranspordiga kohale jõudmiseks tuleb osta pilet. Et seejärel sõita Tallinna, tuleb samuti osta pilet.
    Lõpuks tuleb ka Tallinnas eraldi pilet osta, et sõita sealsete busside ja trammidega. Nii võib lõpuks osutada regulaarne ühistranspordiga sõitmine kulukamaks, kui pealtnäha tundub. Isegi kui ühistransport iseenesest hästi toimib, ei julgusta selline piletisüsteem autot bussi ja rongi vastu vahetama. Seda eriti, kui elu- ja töökohad on jaotunud mitme maakonna peale.
    Aga mis oleks, kui meil oleks kuupõhine ühistranspordipilet, mis võimaldaks kasutada kõiki ühistranspordivahendeid üle Eesti piiramatu arv kordi? Niimoodi, et reisija jõuab ühe piletiga tõepoolest punktist A punkti B, kasutades selleks ükskõik millist bussi, rongi, trammi või miks mitte ka rattajagamisteenust.
    Selline süsteem teeks ühistranspordi kasutamise lihtsamaks ja regulaarsetele reisijatele soodsamaks. Ühistranspordi kasutamine muutuks atraktiivsemaks ning samas pakuks eeldatavasti ka ühistranspordi korraldajatele stabiilsemat tulu, sest pilet toimib kuupõhiselt.
    Muuseumikaart juba toimib
    Eelised on selged. Küsimus on pigem, kas selline pilet on realistlik. Takistuseks on näiteks ühistranspordisüsteemi killustatus, kuivõrd meil on üksteist ühistranspordikeskust, Elron ja teised osapooled, kes peaksid omavahel kokkuleppe saavutama. Inspiratsiooniks aga võib külastada mõnda muuseuminäitust.
    2023. aasta aprillis loodi Eestis muuseumikaart, mis võimaldab 60 euro eest aastas külastada üle saja muuseumi nii palju kordi, kui tahtmist on. Muuseumikaardi tulu jaotatakse seejuures kõikidele muuseumidele vastavalt sellele, kui palju muuseumit proportsionaalselt külastati ja mis on selle muuseumi tavapärane sissepääsu hind. Tavapärased piletihinnad võivad sealjuures olla vägagi erinevad, olenevalt muuseumist.
    Sarnaselt võiks Eesti luua oma üleriigilise ühistranspordi pileti. Meil on juba olemas ühiskaardid ja võimekus valideerida – kasutame seda! Nagu muuseumide puhul võimaldab valideerimine ühistranspordis saavutada ülevaate, milliste busside ja rongidega reisiti ning vastavalt kasutusele ja tavapäraste piletite maksumuse järgi tulud proportsionaalselt ära jaotada.
    Muuseumide näitel näeme, et tänu muuseumikaardile on tekkinud juurde nii uusi külastajaid ja kasvanud korduvkülastuste arv. Seega võiks ennustada sarnast tulemust ühistranspordile, et seda hakatakse kasutama sagedamini ja rohkemate inimeste poolt.
    Peale selle võimaldab ühe ja sama piletiga reisimine viia läbi paremaid liikuvusuuringuid, sest erinevalt üksikpiletitest saame me ühe ja sama pileti kasutamisega täpsema ülevaate, kuidas inimesed ühistransporti kasutavad – kuhu liigutakse edasi näiteks pärast seda, kui rongiga on sihtkohta jõutud, kuid teekond jätkub mõne liinibussiga.
    Kui sama piletit valideeritakse igas sõidukis, saame inimeste teekondadest rohkem aimu. Sellised liikuvusuuringud võimaldavad ühistranspordivõrgustikku paremini planeerida ning suuremaid investeerimisotsuseid targemini ja põhjendatult langetada.
    118 eriilmelist muuseumi Eestis on suutnud jõuda kokkuleppele, mis püsib ka aasta aega hiljem edukalt ja on toonud rohkem inimesi muuseumidesse. Vahest suudavad seda sama ka umbes paarkümmend osapoolt ühistranspordis?
    Inspiratsiooni Saksamaalt
    Veel inspiratsiooni võib leida Saksamaalt, kus juba toimib üleriigiline Deutschland-Ticket. 16 liidumaad, föderaalvalitsus ja üle 400 ühistranspordi pakkuja ning korraldaja (keda esindab VDV ühendus – Verband Deutscher Verkehrsunternehmen) suutsid jõuda kokkuleppele, tänu millele saab igaüks sõita ühistranspordiga 49 euro eest kuus läbi Saksamaa nii palju, kui tahtmist on.
    Kokkuleppe saavutamine võib olla keeruline, kuid arvatavasti siiski lihtsam kui leida lisamiljoneid riigieelarvest muude vajalike tegevuste rahastamiseks. Kuupõhise üle-eestilise ühistranspordipiletiga saame rohkem inimesi ühistransporti kasutama ning samas loome ka võimaluse täpsemate liikuvusuuringute tegemiseks.
    See annab omakorda uue hoo suurtemateks arenguteks ja investeeringuteks ühistranspordi valdkonnas.

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    NB! Konkurss on lõppenud. Žürii, kuhu kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, koguneb aprillis. Auhinnad anname üle mai alguses. Jälgi konkurssi Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
241 miljonit eurot: kaitsefondist saab osa üheksa Eestiga seotud projekti
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.