Artikkel
  • Kambja Hoiu-Laenuühistu – turvaline, kodune ja paindlik teenusepakkuja

    Tänavu 30. tegevusaastat tähistav Kambja Hoiu-Laenuühistu on paindlik ja turvaline finantsasutus, mis pakub oma liikmetele võimalust suhelda silmast silma, annab nõu ning on abivajajatele toeks. Ühistu juhi Linda Sossi sõnul on saavutatud vastastikune usaldus. Ta kiidab liikmeid, kes on kaalukad ning ei võta üleliigseid riske ega laenukoormust, mida nad tähtajaks ei suuda tagasi maksta.

    „Oma tegevusega on Kambja Hoiu-Laenuühistu aastate jooksul igati aidanud kaasa maal elavate perede elujärje parendamisele, toetades noori kõrgkoolide õppemaksude maksmisel, talunikke tööriistade ja väetiste ostul ning perekondi kodude renoveerimisel. Püüame alati oma tegevusega aidata kaasa maakoha väikeettevõtjate asutamisele ja arengule,” räägib Sossi.
    Esialgse nimega Kambja Laenu-Hoiuühistu asutamiskoosolek toimus 19. oktoobril 1992. aastal Kambjas. Koosolekust võtsid 9 füüsilist isikut ja 7 juriidiliste isikute esindajat. Lisaks ühistu moodustamisele ja põhikirja vastuvõtmisele valiti tööorganid – juhatusse valiti Enno Soodla, Linda Sossi, Ivar Tedrema, Talude Ühistu Piir esindaja Aleks Rumjantsev ja Kambja valla esindaja Rein Ärmpalu. Ja 20. oktoobril 1992 andis Kambja vallavolikogu oma otsusega loa Kambja Laenu-Hoiuühistu asutamiseks ja tegutsemiseks. Mõne aja pärast sai ühistu nimi muudetud Kambja Hoiu-Laenuühistuks.
    „Meie tegevus on nagu ikka hoiu-laenuühistutel: liikmete rahaliste vahendite hoiustamine, laenude andmine, ülekannete ja väljamaksete sooritamine nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele. Laenusid väljastame nii eraisikutest liikmetele kui ka juriidilistele isikutele ning laenu andmisel oleme keskendunud peamiselt eestimaistele tootmis- ja eksportivatele ettevõtetele,” loetleb Sossi. Ta lisab, et väljastatavate laenude tagatisteks on kinnisvarahüpoteegid, kommertspandid ja eraisikute käendused, kusjuures laenuportfellist on 97% tagatud hüpoteekidega kinnisvarale.

    Tähtsaim eesmärk on liikmete rahaliste vahendite kasvatamine

    Kõige olulisem on ühistu juhatuse esimehe sõnul tagada ühistu liikmete rahaliste vahendite kasvatamine. Kambja Hoiu-Laenuühistu peab kinni Eesti Panga poolt kaks korda aastas avaldatud eraisikute tarbimislaenude krediidi kulutuste määrast ja hoiuseid võetakse vastu tasakaalus laenude nõudlusega. Oleme Finantsinspektsiooni järelevalve all ning 2021. aasta aprillis viis Finantsinspektsiooni läbi juhtkonna sobivustest, mille läbisime koos teiste juhatuse liikmete Vahur Järve ja Arvet Küngasega edukalt.”
    Rahasiirde alase tegevuse üle teostab kontrolli siseaudiitor audiitorbüroost Grant Thorton Baltic OÜ. Finantsauditit teostab audiitorbüroo Fides OÜst ning üldist igapäevast kontrolli oma revisjonikomisjon Kambja Hoiu-laenuühistu on Eesti Hoiu-Laenuühistu Liidu liige ja Sihtasutuse Hoiuste Tagamise Fondi Liige. Ühistul on viis nõukogu liiget, kes viivad oma koosolekuid läbi plaanipäraselt ja seda tihti koos juhatuse, laenukomitee ja revisjonikomisjoniga.
    Kambja Hoiu-Laenuühistu liikmete vanus on 16–85 eluaastat ja 48,9% neist on Kambja valla elanikud. Eelmise aasta lõpu seisuga oli ühistul liikmeid 942.

    Kaugemast ajaloost

    Ajalooarhiividest nähtub, et 07.04.1933 ajalehe Postimees väljaandes nr 82 ilmunud lugu pealkirjaga „Kambja Laenu- ja Hoiu-ühistu tegevus on möödunud aastal andud võrdlemisi häid tagajärgi”. Artikkel rääkis sellest, et ühisuse aastane läbikäik oli 80 052,80 krooni, mille juures saadi 2299,45 krooni tulu. Ühingul oli toona 143 liiget ning ühingu tegevust juhtisid J. Johanson, Ed. Timmermann ja O. Jänes. Nõukogus töötasid J. Uri, juhatusel G. Krigolson, J. Hendrikson, P. Unt, A. Lind ja G. Jaama.

    Lähemalt uurides leidis Kambja Hoiu-Laenuühistu juhatus üles ka tolleaegse ühistu raamatupidamise arveraamatu, kus on andmed aastatel 1914–1933 laenu võtnud või hoiustanud isikute kohta.

    Kambja Hoiu-Laenuühistu tervitab kõiki oma liikmeid ja soovib neile häid kordaminekuid nii isiklikus elus kui ka tööalases tegevuses. Olgem terved ja hoitud!
  • Hetkel kuum
Eero Raun: õhuke riik on Eesti paratamatus, riigirahandus vajab tegevusauditit
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
2 triljoni klubiga on liitumas uus liige
Käesoleval aastal on juba kahe ettevõtte turuväärtus ületanud 2 triljonit dollarit. Nüüd on selle verstapostini jõudmas järgmine.
Käesoleval aastal on juba kahe ettevõtte turuväärtus ületanud 2 triljonit dollarit. Nüüd on selle verstapostini jõudmas järgmine.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Eesti parima juhi tiitli võitis ambitsioonikas IT-ettevõtja
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Koondamiste kõrval palkab mõni ettevõte sadu töötajaid. “Hea aeg laienemiseks”
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.