Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kõik ettevõtted ei peaks Facebookis ja Instagramis olema

    Tõenäoliselt püsivad mitmete ettevõtete kontod Facebookis ja Instagramis passiivsena, sest nad ei tea, mida inimestele öelda. Foto: EPA

    Märkimisväärne osa ettevõtetest on endale tänaseks sotsiaalmeediasse kontod loonud, kuid väga paljud neist on pigem passiivsed. Kas ettevõtted peaksid tingimata olema Facebookis ja Instagramis? Ja mida peaksid ettevõtte juhid teadma sotsiaalmeediast?

    Äripäeva raadios vastas nendele küsimustele sotsiaalmeedia ekspert Andrus Kiisküla.
    „Kindlasti ei pea ettevõtted sinna minema. See on üks levinud müüt, et kui sind ei ole sotsiaalmeedias, siis sind ei ole olemas,“ ütleb Kiisküla. Tema sõnul on paljud ettevõtted praegu, sõltumata konto olemasolust, sotsiaalmeedias pigem nähtamatud, sest nad ei tee midagi silmapaistvat. „Sotsiaalmeedia on lihtsalt üks võimalik turunduskanal ja see võiks olla üks osa turundusest, nagu Google, uudiskiri ja muud tegevused. Kui küsida, miks sinna minna, siis fakt on see, et seal on inimeste tähelepanu. Mõni aasta tagasi ütles üks Google'i insener Berliinis, et suurem osa inimestest läheb sotsiaalmeediasse isegi enne, kui hambaid pesevad."
    Kuidas Google'i insenerid seda teavad? Nad näevad, kui kiiresti ja milline äpp avatakse peale äratuskella sulgemist.
    Kuidas silma paista?
    Sageli on turundajad oma mulli sees ning unustavad keskenduda kliendi vaatele. Foto: EPA
    Tõenäoliselt püsivad mitmete ettevõtete kontod passiivsena, sest nad ei tea, mida inimestele öelda. Mida peaks üks ettevõte sotsiaalmeedias ütlema, et silma paista?
    „Üks põhjus on kindlasti ka see, et täna ei jõuagi mitte makstud ehk orgaanilised postitused väga paljudeni. See ei tähenda, et orgaanilised tegevused oleksid surnud, aga kuna neid on tehtud piisavalt pikalt ebaefektiivselt, siis postitused lihtsalt ei levi. Tõenäoliselt ei paku need inimestele väärtust.“ Nimelt piirab Facebook nende postituste levikut, mille sisu ei saa inimestelt mingisugust reaktsiooni.
    „Üks suur viga, mida me märkame, on ka see, et inimesed hakkavad kohe midagi müüma. Unustatakse ära, kuidas teisele poolele kõigepealt mingit väärtust pakkuda ja tekitada alustuseks huvi. Ma nägin ka täna enda Instagrami feedis mitut reklaami, mille puhul ei saanud ma isegi aru, millega on tegemist, aga juba oli üleskutse, et tule sooduspakkumisega tutvuma. Aga mille sooduspakkumisega?“
    Kiisküla leiab, et sageli on turundajad oma mulli sees ning unustavad keskenduda kliendi vaatele. „Meile kellelegi ei meeldi, kui meile püütakse midagi müüa. Mulle väga meeldib Tim Ferrissi mõte, et meile kõigile meeldib, kui meile räägitakse lugusid ja kui need lood on head, siis me tõenäoliselt oleme valmis ka midagi ostma. Sellest ei piisa, kui sa ütled, et see tass on lahe, osta see tass ära.“
    Milline peaks olema ettevõtte juhi roll sotsiaalmeedias?
    Kiisküla on viimastel aastatel kõige rohkem näinud seda, et ettevõtete juhid ei saa aru, et sotsiaalmeedia tegevused võtavad aega. "Mis see nüüd siis kaks postitust ära teha ei ole? See vajab planeerimist – mis tekstid sa sinna paned, kes see sihtgrupp on, kes pildi või video teeb," rääkis ta.
    Tema sõnul eeldavad juhid pigem seda, et sotsiaalmeedia tegevused tehakse muude asjade kõrvalt ära, tegelikkuses vajavad need täit tähelepanu ja hoolikat läbimõtlemist. „Mida suurem on kliendibaas, seda vastutusrikkamad on tegevused, kui tahetakse, et need päriselt ka tulemust tooks."
    Sisuturunduse puhul räägitakse, et tegevuste mõju avaldub 12-18 kuud peale tegevuse algusaega ja lühiajalist efekti ei tasu oodata. Kui teha sotsiaalmeedias korralik makstud kampaania, siis saab kohe tulemusi mõõta. "Siin ei saa rääkida ettevõtte töötaja oma juhile või ka agentuur, et meil oli postitusega väga tore levik. Kui sul on ikkagi konkreetne lõppeesmärk paigas, siis saab seda mõõta. Mingi tellimus, autoga proovisõit või mis iganes su eesmärk oli, need tulemused on selgelt mõõdetavad.“
    Tähelepanu on Instagramis
    Kiisküla rõhutas, et ka Instagramis ei pea kindlasti iga ettevõte olema, aga fakt on see, et seal on inimeste tähelepanu.
    Inimesi huvitavad videod, mis on põnevalt tehtud ja pakuvad uut infot. Foto: EPA
    Kuigi esmapilgul võib tunduda, et Instagrami sobiksid pigem turismifirmad või moekaupade tootjad, kellel on midagi ilusat näidata, siis Kiisküla sõnul tuleb olla lihtsalt loov. Tähtis on keerata oma valdkond piisavalt huvitava nurga alla, et muuta see inimeste jaoks atraktiivseks ja tekitada neis uudishimu. Näiteks võid leida Instagramist tööstusettevõtteid, kes näitavad, kuidas kruvide tootmine käib. Inimesi huvitavad need videod, sest need on põnevalt tehtud ja pakuvad neile uut infot.
    „Alati ei pea muidugi leiutama jalgratast, hea võimalus on kaardistada teised sarnased ettevõtted mujalt maailmast ja vaadata, mida nemad teevad. Läbi numbrite on ikkagi suhteliselt lihtne näha, mis nende tegevustest töötab ja mis mitte. Neid tegevusi saab enda jaoks kombineerida ja proovida.“
    Põhiline reegel on see, et tuleks vaadata asja kliendi seisukohalt, mis võiks tema jaoks sinu toote või teenuse juures huvitav olla.
  • Hetkel kuum
Era- ja riskikapitali ühenduse juht: investeeringutest väljumisi napib, mure lahendamiseks pingutatakse
Investeeringute likviidsuse tagamiseks võtavad fondivalitsejad kasutusele uued strateegiad, kirjutab Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni juhatuse esimees Kaari Kink.
Investeeringute likviidsuse tagamiseks võtavad fondivalitsejad kasutusele uued strateegiad, kirjutab Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni juhatuse esimees Kaari Kink.
Krüptovaluutad jätkavad rallit: etheri hind tegi viimase kahe aasta rekordi
Sel nädalal on krüptovaluutad sattunud taas laiema tähelepanu alla pärast eilset etheri suurt tähelendu. Analüütikud ennustavad järjekordset pulliturgu, mis on ajendatud uutest krüptoraha ETFidest.
Sel nädalal on krüptovaluutad sattunud taas laiema tähelepanu alla pärast eilset etheri suurt tähelendu. Analüütikud ennustavad järjekordset pulliturgu, mis on ajendatud uutest krüptoraha ETFidest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
DelfinGroup aktsiate avalik pakkumine: võimalus osta kasvava ettevõtte 8,3% dividenditootlusega aktsiaid
20. mail 2024 algas Läti finantstehnoloogiaettevõtte DelfinGroupi aktsiate avalik pakkumine. Baltimaade investorid saavad soetada kuni 26,4% DelfinGroupi aktsiatest 12,8% odavamalt võrreldes viimase kolme kalendrikuu keskmise aktsiahinnaga. Avalik pakkumine on suurim võimalus investeerida kasumlikku, kasvavasse ettevõttesse, millel dividenditulu on üks kõrgemaid Balti börsil – 8,3%.
20. mail 2024 algas Läti finantstehnoloogiaettevõtte DelfinGroupi aktsiate avalik pakkumine. Baltimaade investorid saavad soetada kuni 26,4% DelfinGroupi aktsiatest 12,8% odavamalt võrreldes viimase kolme kalendrikuu keskmise aktsiahinnaga. Avalik pakkumine on suurim võimalus investeerida kasumlikku, kasvavasse ettevõttesse, millel dividenditulu on üks kõrgemaid Balti börsil – 8,3%.
Uuringud näitavad, et rämpstoit võib ajule kahjulikult mõjuda
Tartu ülikooli teadlaste hiirte peal tehtav uurimistöö näitab, et isegi lühiajaline kokkupuude rämpstoiduga muudab vere-ajubarjääri lekkivamaks ning võib mõjuda halvasti aju tervisele.
Tartu ülikooli teadlaste hiirte peal tehtav uurimistöö näitab, et isegi lühiajaline kokkupuude rämpstoiduga muudab vere-ajubarjääri lekkivamaks ning võib mõjuda halvasti aju tervisele.