Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Financial Times
- 23. oktoober 2023 kell 9:00
Kuidas kosmoseelektrist võib saada tegelikkus
Orbiidil päike ei looju ja kilomeetrine täpp tähistaevast ei sega, seega võiks päikesepargid orbiidile tõugataFoto: Jasmin Moghbeli/ NASA, ZUMA/ScanpixMure kliimamuutuste pärast tõukab tagant läbimurdeid päikese energiat rakendavas satelliittehnoloogias.
Noored teadlased, kes kogunesid ühel soojal maiõhtul California Tehnoloogiainstituudi (Caltech) inseneriteaduste laboratooriumi katusele, ei plaaninud tol ööl ajalugu teha.Ent kui nad olid päev otsa seadnud üles päikeseenergiat koguva satelliidi katsetamise seadmeid, palus projekti juhtinud õppejõud neil keha kinnitada ja tööpostile naasta.„Kell hakkas saama kümme õhtul ja me otsustasime: „Teeme õige proovi. Vaatame, kuidas see töötab,“ rääkis California Tehnoloogiainstituudi elektrotehnika professor Ali Hajimiri. „Esialgu ei tuvastanud me mingit signaali. Siis ilmus see aga välja ja muutus üha tugevamaks.“Tiim oli vaimustuses. See oli esimene kord, kui mõõdetav hulk päikeseenergiat traadita ühenduse kaudu kosmosest Maa peale jõudis. Mis siis, et sellest ei piisanud isegi lambipirni sisselülitamiseks. Kosmoseelektri üha arvukamale toetajaskonnale oli see tõestuseks, et elektrinäljas planeeti on tehniliselt võimalik varustada kosmosest pärit energiaga.Toimetaja märkus: kui tuulikud ei mahu enam metsa ega merre ja päikesepargid kipuvad põlde vallutama, siis kuidas oleks päikeseparkide orbiidile lennutamisega? Kaks probleemi muidugi jääb, isegi hiinlased ei julge enne 2035. aastat midagi lubada ja selle ettevõtmise suurus: üks park on läbimõõdult poolteist kilomeetrit.
„Päike on praktiliselt piiramatu energiaallikas,” ütles USA mereväe uurimislabori elektroonikainsener Paul Jaffe, kes on kosmosepõhist päikeseenergiat uurinud juba 16 aastat. „Meil oleks võimalik luua globaalne energiavõrk, mis saaks pakkuda energiat ükskõik millises maailma nurgas. Kosmoseelekter võib muuta energeetika valdkonda samamoodi nagu GPS muutis navigatsiooni.“Esimesena arutles kosmosest pärineva päikeseenergia üle ulmekirjanik Isaac Asimov oma novellis „Mõtleja“ (1941). Reaalses elus on seda aga pikalt peetud liiga kulukaks ja tehnoloogiliselt keerukaks lahenduseks, et see end ärilises mõttes ära tasuks. Kuid sedamööda, kuidas kliimamuutustega kaasnevad ohud muutuvad üha aktuaalsemaks ja kosmosemajandus areneb, hakkavad riigid üle kogu maailma selles peituvate võimaluste vastu huvi tundma. Nii Hiina, USA, Ühendkuningriigi, Jaapani kui ka Euroopa teadlased uurivad selle tehnoloogia teostatavust, lootes alustada kosmoseeksperimente veel käimasoleva aastakümne sees.Hiina programm ZhuRi – tõlkes „püüa päikest“ – plaanib saata 2035. aastaks orbiidile esimese elektrijaama, mis suudaks genereerida 20 megavati jagu elektrit. Suurbritannias seisab on riigi toel käivitatud idufirma Space Solar taga seisev ettevõtjate rühm seadnud endale veelgi ambitsioonikama sihi. Nende eesmärk on ehitada kosmosesse samaks tähtajaks gigavatine elektrijaam ning täiendada seda järk-järgult lisajaamadega, mis võimaldavad 2040. aastateks saata energiavõrku 30 gigavatti elektrit. Ja kuigi Caltechi eksperimente ei rahasta mitte valitsus, vaid miljardärist filantroop Donald Bren, plaanib USA õhujõudude uurimislabor saata 2025. aastal Maa-lähedasele orbiidile kaugvälja-energiaedastuse (power beaming) näidisjaama.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
241 miljonit eurot: kaitsefondist saab osa üheksa Eestiga seotud projekti
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.