Artikkel
  • Kuula

    Tarvo Vaarmets: rikkuse kõrval olgu meil ka elumõnu mõõdik

    Tarvo Vaarmets.Foto: Jake Farra

    Eestil on mõistlik senisest enam keskenduda inimeste rahulolu mõõtmisele ja selle suurendamisele, sealhulgas vaimsele tervisele ja selle toetamisele, kirjutab majandusteadlane ja investor Tarvo Vaarmets arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Eesti fookus on majanduslikul edul. Väga hea! Peabki olema. Aga me võiksime nüüd laiemalt mõelda, sest me juba olemegi päris rikkad. Majandusmõõdikute (SKT jt) kõrval peame tähtsustama ka rahulolu, mõõtma eestlaste elumõnu. See aitab nii ettevõtete, organisatsioonide kui ka riigi otsuseid mõjusamalt sihtida ja elu paremaks muuta.
    Üldiselt kipub nii olema, et rikaste riikide elanikkond on oma eluga rohkem rahul kui vaesemates riikides elavad inimesed. See tähendab, et majanduse arendamine ja jõukuse suurendamine on väga-väga oluline.
    Kui aga seda jõukust on riigis juba piisavalt suurendatud, muutub majanduskasv inimeste rahulolu vaatest vähem oluliseks. Seaduspära, mille järgi piisava rikkustaseme saavutamisel majandusliku edu olulisus elumõnu mõjutajana selgelt väheneb ja mittemateriaalsete tegurite tähtsus suureneb, kehtib seejuures nii indiviidi, organisatsiooni kui ka riigi tasandil.
    Väga palju tsiteeritud uurimuses* pakuvad Diener ja Seligman välja, et üldisema taseme, sealhulgas ettevõtete ja valitsuse otsused peaksid palju rohkem arvestama inimeste rahuloluga ehk inimeste enda elumõnu-hinnangutega. Nad toovad välja, et majandusmõõdikutel on märkimisväärsed piirangud, need on liiga kitsad ega anna seepärast vajalikku infot inimeste elumõnu kohta.
    Diener ja Seligman nendivad siiski, et majandusmõõdikud, nagu SKT ja nende järgimine on ülimalt oluline majanduse varajastes arengufaasides, kui põhivajaduste rahuldamine on kõige olulisem. Pärast seda – ühiskonna jõukuse kasvades – muutub majanduslik rikkus inimeste jaoks vähem oluliseks ja elumõnu hakkavad rohkem mõjutama hoopis mittemateriaalsed faktorid, nagu inimsuhted ja rahulolu tööga.
    Diener ja Seligman pakuvad välja, et majandusmõõdikute kõrval on oluline keskenduda näiteks sotsiaalse kapitali, demokraatliku juhtimise ja inimõigustega seotud mõõdikutele.
    Rikas Eesti peaks vaatama SKTst kaugemale
    Maailmapanga hinnangul on Eesti rikas riik, sest paigutub sissetulekute järgi kõige kõrgemasse ehk kõige suuremate sissetulekutega riikide kategooriasse. See tähendabki, et Eestil on aeg hakata majandusmõõdikute kõrval tähtsustama ka muid, majandusega vähem seotud mõõdikuid.
    Teisisõnu on nii viidatud uuringu kui ka teiste sarnaste teadusartiklite järgi rikkas ühiskonnas, nagu Eesti mõistlik keskenduda ka inimeste rahulolu mõõtmisele ja selle suurendamisele, sealhulgas vaimsele tervisele ja selle toetamisele.
    Majandus- ja n-ö õnnemõõdikute koos kasutamine ehk laiem vaade aitaks teha elumõnu suurendavaid, mõjukamaid ja paremini sihitud otsuseid. Näiteks toovad rahulolevad inimesed tihti ka suuremat majanduskasu. Nii on leitud, et rahulolevad töötajad parandavad ettevõtte kasumlikkust ehk on ka ettevõtte enda huvides.
    Loomulikult on see kõik statistika, üldine ja keskmine. Ka Eestis on palju inimesi, kellel on raha puudu ja just raha pidurdab nende elumõnu. Muidugi peame ka nendele inimestele tähelepanu pöörama ja neid aitama.
    Ent laiemalt vaadates on meil ikkagi aeg materiaalsust mõõtvatele näitajatele lisaks ka inimeste elumõnule rohkem tähelepanu pöörata, eriti kui elumõnu suurendavad otsused toetavad ka üldisemat majandusarengut, ettevõtete kasumlikkust ja muud taolist.
    Diener ja Seligman soovitavad oma artiklis luua erinevaid faktoreid arvestav elumõnu-indeks, mis annaks võimaluse süstemaatiliselt inimeste rahulolu mõõta ja seeläbi ka mõjusamaid organisatsiooni- ja riigipoliitilisi otsuseid teha. Statistikaamet, palun võtke töösse ja tehke ära!
    Seniks aga võime uurida õnneindeksit, ka see pakub mõtteainet ja teatavaid suuniseid.
    ---
    * Diener, E., & Seligman, M. E. (2004). Beyond money: Toward an economy of well-being. Psychological science in the public interest, 5(1), 1–31.
    Tarvo Vaarmets on raamatu „Elumõnust ja rahajanust“ autor.

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    NB! Konkurss on lõppenud. Žürii, kuhu kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, koguneb aprillis. Auhinnad anname üle mai alguses. Jälgi konkurssi Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Aimar Ventsel: pildikesi Moldovast, peidetud vaesusega venelikust riigist „kusagil seal“ “Istun seda jutukest kirjutades Chişinău Moldova rahvusköögi restoranis ...”
Mida me teame Moldovast? Laias laastus mitte midagi, nendib etnoloogiadoktor Aimar Ventsel. Ja valgustab meid.
Mida me teame Moldovast? Laias laastus mitte midagi, nendib etnoloogiadoktor Aimar Ventsel. Ja valgustab meid.
Keskpankurid ajasid USA aktsiad tippudelt taanduma
Uusi tippe vallutanud peamised USA aktsiaindeksid taandusid neljapäeval kui keskpankurid viitasid baasintressimäära jäämisele kõrgemale tasemele kauemaks.
Uusi tippe vallutanud peamised USA aktsiaindeksid taandusid neljapäeval kui keskpankurid viitasid baasintressimäära jäämisele kõrgemale tasemele kauemaks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Funderbeami asutaja lahkub tegevjuhi kohalt
Funderbeami asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp annab oma igapäevased tegevused üle ning jätkab juunist nõukogus ettevõtte asutajana.
Funderbeami asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp annab oma igapäevased tegevused üle ning jätkab juunist nõukogus ettevõtte asutajana.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finnair hakkab jälle Tartusse lendama
Soome lennufirma Finnair alustab Helsingist Tartusse lendamist 2. juulil pärast seda, kui Tartu lennujaamas võetakse kasutusele GPS-signaalist sõltumatu lähenemislahendus.
Soome lennufirma Finnair alustab Helsingist Tartusse lendamist 2. juulil pärast seda, kui Tartu lennujaamas võetakse kasutusele GPS-signaalist sõltumatu lähenemislahendus.
Euroala majanduskasv hoogustus esimeses kvartalis Eesti majanduslangus Euroopa üks sügavamaid
Nii euroala kui Euroopa Liidu majanduskasv oli esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 0,4 protsenti. Eesti majanduslangus on aga Euroopa üks sügavamaid.
Nii euroala kui Euroopa Liidu majanduskasv oli esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 0,4 protsenti. Eesti majanduslangus on aga Euroopa üks sügavamaid.